Test 2. kokkuvõte (lubatud spikker)
Seega pöördume tagasi olukorra juurde, kus meil on
signaal komplekskujul, koosnedes Im ja Re (inglise keeles I ja Q) osadest. Läheme tagasi muutuva amplituudiga signaali juurde. Seda võib kujutada kui signaali, kus signaali faas infot ei kanna (nagu näiteks AM signaali detekteerimisel, kus
kasutatakse mõlemat külgriba ning kus väljundsignaali amplituud sõltub AM indeksi m sügavusest, mitte faasist). Enamus tänapäevaseid modulatsioone eeldavad aga ka signaalikomponentide faasieristusi. Selleks on mõistlik kasutada kvadratuur-
detektorit. Tuletagem meelde kompleksarvu kujutamist reaal- ja imaginaarosana komplekstasandil. Antud juhul siis vektor mt pöörleb kiirusega 2f s ; selle suurus ja nurk on määratavad teatavasti alljärgnevate valemitega: m t=(I2t+Q2t) ja t=tg-1(Qt /It ).
6.3. Signaal kui infokandja 6.3.1. Signaalide liigid- Signaale liigitame: Tekke järgi ·Determineeritud ·Juhuslikud. Muutuse kiiruse järgi: ·Analoog ·Digitaalsed