nihkemehanismi teel on peaaegu võimatu, mida suurem on süsiniku terases, seda rohkem deformeeritud martensiidi kristallvõre ja kõrgem selle kõvadus. Kui madalsüsinikterase (0,1 %C) kõvadus karastatuna on 30 HRC, siis 0,7 %C juures juba 64 HRC ja enam ei kasva. Selle põhjuseks on jääkausteniit, mis tekib kõrgsüsinikterases, kui kuumutada seda terast karastamisel üle temperatuuri A 3 , siis jääkausteniidi pärast kõvadus langeb veel rohkem. Vastavalt Fe- Fe 3C faasidiagrammile, kõigi üleeutektoidsete teraste kuumutamine temperatuuril AC1 + 30 0C lahustab austeniidis võrdne süsinikuprotsent, karastamisel see annab ühesama jääkausteniidi hulga ja tulemusena ka võrdne kõvadus. Noolutamine on termotöötlemise lõppoperatsioon, mis fikseerib terasdetailis tema tööomadused. Üldtendents seisneb terase kõvaduse ja tugevuse (Rm, Rp) languses temperatuuri kasvuga koos plastsuse (A, Z) kasvuga. Kõrgsüsinikuteraste kõvaduse kasv
komponendis A). Sulamites koostisega A-C kristalliseerub temperatuuri alanedes tardlahus ümber tardlahuseks (komponendi B piiratud tardlahus komponendis A). Allpool joont EC (polümorfse muutuse algtemperatuurid) koosneb sulam ainult tardlahuse kristallidest; joon ED vastab polümorfse muutuse lõpptemperatuuridele. Joonte EC ja ED vahel on tasakaalus mõlemad tardlahused ja . Teisel juhul vastavalt joonisel 1.45b, lk 42 toodud faasidiagrammile koosnevad kõik sulamid normaaltemperatuuril tardlahuse kristallidest (komponendi B piiramatu tardlahus komponendis A), kõrgtemperatuurne modifikatsioon A annab komponendiga B piiratud tardlahuse . Joon CPD viitab peritektmuutusele. Joonisel 1.46 on sulamite faasidiagrammid, mille mõlemal komponendil on kaks polümorfset modifikatsiooni (A ja A ning B ja B), kusjuures joonisel 1.46a, lk 43 on toodud faasidiagramm, kus kõrgetemperatuursed modifikatsioonid annavd piiramatu tardlahuse ,
annaabi.ee 
