Selle tõttu suureneb pindkihi potentsiaalne energia *Mida tugevamad on lahuses olevate molekulide intermolekulaarsed jõud, seda rohkem tuleb tööd teha pinna suurendamiseks. *Olulist osa pindpinevuse suurendamisel etendavad ka vesiniksidemed. *Kui pinna suurendamisega kaasneb vabaenergia kasv, siis peab järelikult vastassuunaline protsess (pinna vähenemine) kulgema spontaanselt, kuna on seotud Gibbsi energia vähenemisega (G<0). Pinnaenergia *Molekulidel, mis asetsevad faasidevahelises piirkihis, peab olema teatud energia tagavara, mida nimetatakse pinnaenergiaks. Osakese koguenergia vedelikus = kineetiline energia + potentsiaalne energia. *Kui viia molekul vedelikust pinnakihti tuleb teha tööd kineetilise energia arvel ja see muundub molekuli potentsiaalseks energiaks. *Pinnakihi molekulide potentsiaalne energia on suurem kui vedelikus oleva molekuli potentsiaalne energia. *Kineetiline energia on energia, mis on tingitud keha liikumisest teiste kehade suhtes. Ek= mv 2/2
Selle tõttu suureneb pindkihi potentsiaalne energia *Mida tugevamad on lahuses olevate molekulide intermolekulaarsed jõud, seda rohkem tuleb tööd teha pinna suurendamiseks. *Olulist osa pindpinevuse suurendamisel etendavad ka vesiniksidemed. *Kui pinna suurendamisega kaasneb vabaenergia kasv, siis peab järelikult vastassuunaline protsess (pinna vähenemine) kulgema spontaanselt, kuna on seotud Gibbsi energia vähenemisega (G<0). Pinnaenergia *Molekulidel, mis asetsevad faasidevahelises piirkihis, peab olema teatud energia tagavara, mida nimetatakse pinnaenergiaks. Osakese koguenergia vedelikus = kineetiline energia + potentsiaalne energia. *Kui viia molekul vedelikust pinnakihti tuleb teha tööd kineetilise energia arvel ja see muundub molekuli potentsiaalseks energiaks. *Pinnakihi molekulide potentsiaalne energia on suurem kui vedelikus oleva molekuli potentsiaalne energia. *Kineetiline energia on energia, mis on tingitud keha liikumisest teiste kehade suhtes. Ek= mv2/2
annaabi.ee 
