SÕJAS OSALEJAD JA VÄEJUHID: * Rootsi- Karl XII * Poola- Leedu * Venemaa- Peeter I * Preisimaa * Saksamaa- August II Tugev * Kasakad * Taani- Frederik IV * Hannover * Türgi- Ahmed III SÕJAKÄIK: William III, kes oli tol ajal nii Inglismaa kui Hollandi provintside haldur, soovis säilitada Põhja- Euroopas rahu ning asus Rootsi poolele, kuna Taani oli ründaja. Rootsi laevastikul õnnestus läbi sõita Sundi väiksema faarvaatrist, jäädes Taani kindluste suurtükkide laskeulatusest väljapoole. Rootsiga ühines ka Inglise- Hollandi eskaadriga. Nii ei julgenud Taani enam merelahingut pidada. Nüüd asus Rootsi Kopenhaagenit piirama, kuid nad ei vallutanud seda. Taani tunnistas oma kaotust ja soovis alustada rahuläbirääkimisi. 18. augustil sõlmiti Rootsi ja Taani vahel Traventhali rahu. Järgmisena kuulutas Venemaa Rootsile sõja ning ründas Rootsile kuuluvat Soomet ja Ingerimaad. 23
lainega ahtrist sobiva kiirusega olla kõige vähem häiriv ja kõige ohutum tormis liikumise viis. Võib tuua näite, et umbes 100 meetri pikkuse laine jooksukiirus on umbes 15 sõlme. Kui laeva pikkus on suurem, kiirus aga veidi väiksem, ei peaks pooping probleeme tekitama ja võimaldab liikuda alla lainet täiskäiguga. Tuleb tähele panna, et lähenemisel madalveele laine kõrgeneb ja muutub järsuks, murduvad lained tekitavad suuremat broaching'u ohtu ja pooping võib laeva kanalist või faarvaatrist välja kanda. Igal juhul on tagant jooksva laine korral oht suurem väikestele laevadele, mille pikkus on tunduvalt väiksem laine pikkusest. Ka tuleb tähele panna et igasuguse laevaga muutub täpne kursi hoidmine tunduvalt raskemaks. 4. Laeva ettevalmistamine sõiduks jääoludes ja madalates temperatuurides. Iseseisev liikumine jääs. Sellega seotud ohud. 2. Ettevalmistused tööks jääoludes.
annaabi.ee 
