kahjustusi. Seevastu on faagide kasutamisel vajalik sihtmärk patogeeni tuvastamine ja efektiivse faagi valimine. Seega võib faagiteraapia võtta mõnevõrra kauem aega kui antibiootikumidega ravimine (Nobrega et al., 2015). Erinevalt antibiootikumidest, kutsuvad faagid väiksema tõenäosusega esile resistentsust. Seetõttu on faagiteraapia kasutusele võtt efektiivne lahendus biofilmi tekkele ja bakterite multiresitsentsusele. Siiski ei ole faagiresistentsuse tekkimine täielikult välistatud. Bakterid võivad muutuda faagiresistentseteks näiteks siis, kui neil tekivad mutatsioonid vastavates retseptorites, millega faag kinnitub bakteriraku pinnale. Võib ka juhtuda, et need retseptorid kaovad mutatsioonide toimel täielikult ära. Faagiresistentsus võib tekkida ka siis, kui bakter omandab restriktsiooni-modifikatsiooni süsteemi või kui bakteris tekib CRISPR järjestuste blokeerimisel adaptiivne immuunsus
Kitsa-pereemeeste ringiga plasmiidid ja laia-peremeeste-ringiga. 3. Konjugatiivsed plasmiidid kanduvad ühest rakust teise. Fenotüüp · Bakterite kasvu testimine erinevatel söötmetel võimaldab kirjeldada nende fenotüüpi. · Bakterigeneetikas kasutatakse analüüsimiseks erinevaid mutante selektiivsetel söötmetel: Antibiootikumide resistentsed mutandid; Auksotroofsed mutandid ei kasva minimaalsel söötme (prototroofid); Süsinikuallika mutandid; Faagiresistentsuse mutandid; Fenotüüp ka kolooniate kuju ja värvi järgi; Temperatuuritundlikkuse mutandid. Oluline see, et me saame väga kergesti hinnata selle konkreetse tüve fenotüüpi ja saama seda selekteerida sõltuvalt sellest kuidas me teeme mingisuguse mutandi. Mikroobide kasvuks on vaja teatavat söötmet. Osad mutandid sõltuvad mingist vitamiinist või enüümist, mida nad ise ei sünteesi ja mida on vaja söötmesse sisse panna. Need ongi mikroobide fenotüübid.