Oskar Luts
"Suves "
omandab Kiir kandvama osa ja satub karikatuursesse valgusesse.
"Kapsapää" esietendus 1912 tõi Lutsule noore andeka näitekirjaniku
nime. Teoses kujutatud koomilised situatsioonid heidavad valgust
peremehe ja popsi vahekordadele külas, miljöö ja elupildid on ehtsad
ning tüpiseeriva üldistusjõuga. Humoristlik-vestelist suunda jätkas Luts
pool-anekdootlikes ühevaatuselistes naljamängudes "Ärimehed"(1913),
"Pärijad"(1913), kus olustikul ja faabulal on etendada põhiline osa.
20-ndail ja 30-ndail aastatel olid Lutsu jutustuste põhitemaatikaks
väikekodanlus ja linnaelu pahed, variatsioonid elu vaeslastest, taustaks
aguli varjuküljed. Seeriat alustas "Andrese elukäik"(1923). Kehvast
vürtspoodniku kodust pärineva peategelase traagika peitub
vähenõudlike unistuste täitumises, ideaali- ja tahtejõuetuse
kurblooluses. "Andrese elukäigu" teisenditena võib vaadelda jutustusi
"Õpilane Valter", "Avasilmi".
1929