Olümpiamängud
Oma suurima õitsengu
saavutasid olümpiamängud 500-440 e.m.a., mil nad väljendasid kreeklaste kõrget
patriotismi. Kõige pidulikumad olid 476. aastal e.m.a. toimunud 76. mängud, kus
austati Salamise merelahingu võidukat juhti Themistoklest. Oli ju spordil ja
olümpiamängudel küllaltki tähtis osa Kreeka vabaduse kaitsmisel. Olümpiamängud
viisid ausse sportliku treeningu, tänu millele kreeka sõjamehed suutsid joosta täies
relvastuses faaanksis, jagades hoopis arvukamale pärslaste väele hävitavaid lööke.
Alates V sajandi keskpaigast e.m.a. hakkasid olümpiamängud alla käima.
Omavahelised sõjad viisid mängude ajaks kehtestatud püha rahu rikkumisele ja
Olümpia korduvale rüüstamisele. Püüdes kindlustada endale iga hinna eest võitu,
hakkasid linnriigid värbama võõrsilt elukutselisi sportlasi, kes olid valmis kasutama
ka autuid võtteid. Pealtvaatajaid ei paelunud enam jooks ega viievõistlus, vaid hoopis
annaabi.ee 
