KASVATUSE KLASSIKA
lapse esiletõstmisel, temale kiitva hinnangu andmisel. Ainult nii saame näidata, et ka see on
koolielus oluline, et ka selles suunas tuleb püüda paremuse poole (Tuulik 1989).
Me kõik oleme vägagi erinevad, igaühel meist on midagi, mille üle uhke olla, selleks et
tunnetada enese täisväärtuslikkust. Väline hindamine peaks aitama leida iseendas need
väärtused. Andes hinnangu vaid intellektuaalsele koolijõudlusele, toimime ülekohtuselt. Saint-
Exuperylt on pärit mõte: igas lapses võib olla varjul Mozart. Kasvatus ei olegi midagi muud
kui aidata lapsel leida iseennast, seda ka väljastpoolt tuleva (õpetaja) hindamisega.
Rääkides hindamisest kui väärtustamisest, osakem näha, missugused võimalused selleks on.
Käimasolevas kooliuuenduses näiteks on põhirõhk asetatud hariduse sisu muutmisele.
Tahame, et meie lapsed oleksid targad. Ent tarkus ja teadmised iseendast ei tee kedagi heaks