Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
niudeluud moodustavad suure vaagna. Sellest piirjoonega eraldatud alumist osa, mis koosneb
rist-, õndraluust ning häbeme- ja istmikuluudest, nimetatakse väikeseks vaagnaks.
Vaagnavigastuste korral omavad tähtsust eelkõige vaagnaelundid, nimelt kusepõis (vesica
urinaria), kusiti (urethra), pärasool (rectum), emakas (uterus), tupp (vagina), samuti suured
arterid (arteria iliaca communis, arteria iliaca externa, arteria iliaca interna) ja veenid (vena
iliaca communis, vena iliaca exterma, vena iliaca interna, plexus venosus sacralis, plexus
venosus prostaticus) ning närviteed (plexus lumbosacralis).
Patsiendi seisundi hinnang, anamnees ja uuring
Patsiendi seisundi hindamise eesmärk vaagnavigastuste korral on kindlaks teha vigastuse
raskusaste ja selle mõju patsiendi seisundile. Patsientide puhul, kelle elu on ohus, tuleb
esmajärjekorras stabiliseerida seisund ning anamneesi kogumine ja täpsem uurimise lükata
pärastiseks.