Eesti taimkate
kes oli ühtlasi ülikooli esimene botaanikaprofessor, varasemad olid loodusloo professorid. Ta
oli ka botaanikaia juhataja 1836-1867. Bunge õhutusel hakkasid botaanikaga tegelema
mitmed tema õpilased (Fr. Schmidt, Ed. Russow, P. von Glehn, G. Pahnsch), arstiteadlased
(Ed. Lehmann), pastorid (Schmidt, Gebhardt, Bruhns) jt. Mitmed Bunge õpilased asusid
hiljem tööle Peterburi botaanikaaeda. 1849. aastast andis Bunge välja Balti kubermangude
taimede eksikaatkogu "Flora Exsiccata Liv-, Est- und Kurlands", mida ilmus 10 sajalehelist
mappi. Eksikaatkogum on herbaariumitaoline kogum.
Friedrich Karl Schmidt saavutas rahvusvahelise tuntuse geoloogi ja paleontoloogina. Eesti
taimegeograafiale on olulised tema kandidaaditöö ,,Muhu saare taimestikust" ja magistritöö
,,Eesti siluri ala floorast" 1855. Tema töödest selgub Lääne-Eesti floora liigiline erakordsus.
Edmund August Friedrich Russowi tähtsamad uurimisvaldkonnad olid turbasammalde
annaabi.ee 
