Rooma tsivilisatsiooni lühikokkuvõte
saj). eelkõige luges roomlasele teadmine et tal on
pärija. Väikelaste suremus oli kõrge, keskmine eluiga aga madal(vaid 10% jõuab 60ndatesse).
See nõuab et abielule järgneks kohe palju lapsi. Tihti oli sünnitamine saatuslik. Kui isal polnud
pärijat, võis ta mõnest teisest perekonnast poja adopteerida. Lapse saatus pole sünnist saadik
paigas, sest isa võib lapsest ära öelda, orjusesse müüa jne. On vaja, et isa oma lapse esimestest
nutukarjetest tunnistaks. Expositi(o)-lapse hülgamine.
Kui seda ei tehta, siis laps uputatakse või jäetakse saatuse hooleks. See ei tähenda aga et
vanemad polnud võimelised lapsi armastama. Laste kasvatamine ja õpetamine toimus varasemal
ajal kodus pater familiase käe all. Kuid kreeklaste kommete laiema levikuga muutusid
populaarseteks kreeka päritoluga koduõpetaja(said endale lubada vaid rikkamad) ning koolid.
Suursuguste vanemate lastele õpetati kreeka ja ladina keelt, kirjandust ja filosoofiat. Õpiti ka
kõnekunsti