Vaikus
informatsiooni, kuid miks siis ikkagi suheldakse? On jäänud mulje, et tihtipeale teise inimese
tundmaõppimiseks või lihtsalt ajatäiteks, mõlemad põhjused tõstatavad aga probleeme. Kui
suhtlemise põhjustab soov teist inimest tundma õppida, siis kuidas saab õppida tundma
kedagi, kes suure tõenäosusega enamjaolt ennastki ei tunne? On ju praktiliselt võimatu keset
konstantset müra endasse süüvida ja end tundma õppida. Selle avastas Veiko Belialsi ja Marek
Simpsoni raamatu „Existerion“ peategelane, kes rändas universumi lõppu, kuna tahtis teada
olemise mõtet ja avastas, et vastus oli tegelikult temas endas olemas olnud kogu selle aja, mis
ta rännakutele kulutas – ta lihtsalt ei süüvinud piisavalt endasse, et seda täheldada.
Kui mõelda paljude inimeste ajapuudusprobleemidele, kas pole siis paradoksaalne lihtsalt
ajaviiteks kellegagi suhelda? Arvan, et enama vaikuse korral õpiksid inimesed end paremini
tundma ning teistel oleks, keda tundma õppida
annaabi.ee 
