Et algkoonused veerevad teineteisel libisemata, siis peab neil ühise moodustaja OP igas punktis olema võrdne joonkiirus. Näiteks punktis P peab kehtima seos: v P = 1 OP sin 1 = 2 OP sin 2 Siit järeldub, et sin 2 1 z = = u12 = 2 sin 1 2 z1 35. Selgitada silinderekvivalentülekande mõiste koonusülekande korral. Sfääri pinnal esinevate sfääriliste evolventprofiilide asemel vaadeldakse profiile, mis tekivad hammaste ' ' külgpindade ja tippudest O1 ja O2 joonestatud jaotustäienduskoonuste lõikumisel. Täienduskoonuste ja vastavate jaotuskoonuste moodustajad on omavahel risti. 36. Kirjutada võrrandid teo ja tiguratta jaotussilindri läbimõõdu arvutamiseks ning ülekandesuhte määramiseks tiguülekandes. Teole: d=q*m, kus d on jaotussilindri läbimõõt, q on läbimõõtegur ja m on moodul
Algkoonuste ühise puutujatasandi asendit näitab suurringi kaar t-t. Hambumistasand ja puutujatasand moodustavad omavahel hambumisnurga w . 4.7.2. Koonusrattad. Koonusülekanded. Silinderekvivalentülekanded Koonushambumise kvantitatiivne uurimine sfäärilise geomeetria abil on üsna keerukas. Seetõttu kasutatakse kvaliteedinäitajate, interferentsivõimaluste jms. uurimisel Tredholdi lähendusmeetodit, kus sfääri pinnal esinevate sfääriliste evolventprofiilide asemel vaadeldakse profiile, mis tekivad hammaste külgpindade ja tippudest O1' ja O2' joonestatud jaotustäienduskoonuste (joon. 5) lõikumisel. (Täienduskoonuste ja 48 vastavate jaotuskoonuste moodustajad on omavahel risti). Hammaste kõrguse h ulatuses langevad need profiilid praktiliselt kokku. Täienduskoonustel asuvaid profiile saab laotada tasandile (joon. 6) ja et nad ei erine kuigi palju evolventsetest, siis võib nendevahelist nn
annaabi.ee 
