päriselus võõrastel aladel. Reklaami idee oli näidata, et loeb tahe ning mõtteviis. Mulle meeldis see reklaam! Olen viimastest psühholoogiaalastest kirjatükkidest mitmeid kordi lugenud, et inimene võib olla õnnelik just siis kui ta tahab. See võib tunduda imelik, kuid inimene peab lihtsalt otsustama, et ta on õnnelik. Kõik on kinni arusaamades ja mõtteviisis. Siit ka ütlus: ,,Õnn on elustiil, mitte hetkeseisund". Selle taga on oma loogika, kui mõelda tagasi evolutsiooniteoora peale. Kui inimene oleks õnnelik hetkeseisundis, siis loomult niigi laisk homo sapiens ei viitsiks üldse enam liigutada ja inimsugu ohustaks väljasuremine. See, mis inimesi õnnelikuks teeb on areng ja pidev eneseteostus. Kui ütleme, et igaüks on oma õnne sepp, siis see tähendab, et ükskõik, mis olukorras keegi on, ükskõik, mida inimene omab, siis ikkagi saab ta areneda sellest situatsioonist paremuse poole ja ennast mingil moel teostada. See
Vastavalt sellele, kuidas keskkonnad muutuvad ja loomad liiguvad, muutuvad ka eduks vajalikud omadused, mille tulemuseks on liikidevahelised erinevused. Lõpuks tekivad ka täiesti uued liigid. See ongi Darwinism ,ehk tema evolutsiooniteooria. (100 teadlast, kes muutsid maailma, Jon Balchin) . Esimesed visandid valikuteooria kohta kirjutas ta aastal 1842 ja 1844 postuumseks avaldamiseks, kui ta peaks ootamatult surema. Pärast 20-aastast uurimistööd avaldas Darwin oma evolutsiooniteoora. 1859 aastal avaldas ta oma peateose liikide tekkimisest loodusliku valiku teel (On the origin of species by means of natural selection). See raamat tähistas pööret bioloogia ajaloos ja muutis loodusteaduslikku maailmapilti. Evolutsioon said üldtunnustatuks. Darwinism leidis nii poolehoidjaod kui ka tugevat vastuseisu. Seda eriti kirikus. (Eesti nõukogude entsüklopeedia 2 ) Selline hüpotees lükkas ümber levinud arvamuse, et inimene on maailma valitseja,
annaabi.ee 
