"evolutsioonisuundade" - 1 õppematerjal

Sissejuhatus biosüstemaatikasse kordamisküsimused ja vastused

sündimise tõttu arenes laps – ka tema peaaju – ikka kauem väljaspool emaüska, juba füüsiliselt palju vaheldusrikkamas keskkonnas, kus oli mida õppida. Abitumat last tuli kauem õpetada, enne kui tast asja sai. Lapsepõlv pikenes. Üha pikemaks läks aeg, mil laps õppis oma emalt ja sugulastelt elutarkusi. Neid teadmisi ja käitumisviise, mida polnud instinktides, mida polnud tema genotüübis. Omandas kultuuri (meem). 140. Inimlaste ( Hominidae ) kaks vormilist perekonda: nende evolutsioonisuundade võrdlus. Üldjoontes kaks perekonda: vanem, väljasurnud “lõunaahv” (Australopithecus) ja temast hiljem lahknenud inimene (Homo). Australopithecus oli algusest peale püstikõndija. 4,2 miljoni aasta eest elanud vanimal tuntud liigil A. anamensis (parempoolsel pildil paremal) oli alalõualuu veel pikk, nagu inimahvidel. Veidi hilisemal liigil A. afarensis (vasemal) – palju lühem, inimlikum. Viimase 3 miljoni aasta sees on maailmas elanud üheaegselt mitmeid inimlaste liike,