looduslik valik. Looduslik valik seisneb isendite ebavõrdses paljunemises sõltuvalt nende individuaalsetest iseärasustest ja elutingimustest olelusvõitlusest. Põlvkonnast põlvkonda toimiv kindlasuunaline looduslik valik kinnistab geneetilisi iseärasus, mis on ebasoodsad. Sültuvalt tingimustest eristatakse suunavat, stabiliseerivat ja lõhestavat valikut. Bioevolutsioonis toimuvad mitmesuguse ulatusega ja mitmesuguste tagajärgedega muutused. Esmaseks ja tähtsaimaks evolutsiooniprotsessiks on kohastumine, mille tulemusena kujunevad populatsioonidel ja liikidel nende alutingimustele ja eluviisile vastavad kasulikud tunnused ehk kohastumused. Kohastumuste kasulikkus on siiski suhteline: nad tagavad organismidele eluvõime ja paljunemise teatud tingimustes ega ole täiuslikud. Oluliseks evolutsiooniprotsessiks on ka liigiteke. Uue liigi teke algab enamasti väikese isenditerühma eraldumisega lähteliigi ühest populatsioonist. Selle rühma geneetiline struktuur võib
3) Meioosis moodustuvad pärilikult erinevad rakud. Selle taga pärilik kombinatiivne muutlikkus kahel tasandil. Kombinatiivne muutlikkus annab põhilise osa pärilikust muutlikkusest. a. Ristsiire 1. profaasis b. Kromosoomide sõltumatu lahknemine 1. Anafaasis 4) Pärilik muutlikkus tagab: a. Vastupidavuse erinevatele keskkonnateguritele b. Materjali looduslikule valikule evolutsiooniprotsessiks 5) Meioosi käigus on võimalik ulatuslike geneetiliste kahjustuste parandamine/vältimine. Nt. ovogeneesis. Vigast paketti ei võeta munarakku sisse ja suunatakse polotsüüti. Sugurakud Bioloogiline eripära 1) Viljastumisvõimelised sugurakud on haploidsed 2) Sugurakud on geneetiliselt üksteisest erinevad. 3) Sugurakkudes on muutunud tuuma tsütoplasma suhe. Spermides1:1. Munarakus 1:500-1000 4) Viljastumisvõimelised sugurakud ei jagune
annaabi.ee 
