paljudele teistele) nähtustele ongi see, et eksisteerib Jumal/Looja. Swinburne on teist. Religioosne kogemus ja neuroteadus • Religioonide oluliseks lähtekohaks on müstilised religioossed kogemused. • Tänapäeval uuritakse neid kogemusi neuroteaduslike vahenditega. • Mis täpselt toimub selle inimese ajus, kes mediteerides või palvetades kogeb ekstaatilist ühtsust kõiksuse või Jumalaga või muud sellist? Miks usuvad inimesed üleloomulikku? • Evolutsioonibioloogilised küsimused ja seletused • Milline on religiooni funktsioon bioevolutsioonis? • Kas religioon aitab inimesel keskkonnaga paremini kohaneda ja annab looduslikus valikus eelise või on religioon evolutsiooni kõrvalprodukt? 8 Kirjandus Law, Stephen 2008. Filosoofia, Tallinn: Varrak, lk 139-159. Russell, Bertrand 2002. Miks ma kristlane ei ole. - Akadeemia, nr 7, lk 1438-1443.
see, et eksisteerib Jumal/Looja. Swinburne on teist. 102. Religioosne kogemus ja neuroteadus Religioonide oluliseks lähtekohaks on müstilised religioossed kogemused. Tänapäeval uuritakse neid kogemusi neuroteaduslike vahenditega. Mis täpselt toimub selle inimese ajus, kes mediteerides või palvetades kogeb ekstaatilist ühtsust kõiksuse või Jumalaga vmt? 103. Miks usuvad inimesed üleloomulikku? Evolutsioonibioloogilised küsimused ja seletused: Milline on religiooni funktsioon bioevolutsioonis?Kas religioon aitab inimesel keskkonnaga paremini kohaneda ja annab looduslikus valikus eelise või on religioon evolutsiooni kõrvalprodukt? 104. Sissejuhatus dualismi Dualism seisukoht, mis käsitleb keha ja vaimu (või füüsilisi omadusi ja vaimseid omadusi) eri liiki entiteetidena. Keha surmei kujuta veel teadvuse lakkamist, kuivõrd vaimu eksistents jätkub.
annaabi.ee 
