Jätkusuutlik areng
teravdatud tajumisel on nii positiivseid kui negatiivseid järelmeid. Positiivseks on see, et
inimesed, kes pole oma heaolutasandiga rahul, on nõus selle tõstmiseks pingutama. Kui mitte
järelejõudmine, siis vähemalt lähemalejõudmine foonimaadele on Eesti ühiskonnas
aktsepteeritav motiiv, mis peaks aitama vältida stagnatsiooni. Samas tugevdatud areng
individuaalse heaolu ja just selle tarbimisele suunatud komponentide tõstmiseks võib mõjuda
pidurdavalt nii heaolu enda mõiste evolutsioniseerumisele (üldine suund: kvantiteedilt
kvaliteedile) ja tekitada ohte, et individuaalse heaolu tõus võib toimuda teiste oluliste
eesmärkide arvel.
Sidus ühiskond
Esimese kahe eesmärgi (Eesti kultuuriruumi püsimine ja heaolu kasv) saavutamine on
võimalik vaid siis, kui nendest eesmärkidest tulenevaid hüvesid naudib valdav enamik
elanikkonnast ning nende saavutamise hind ei ole ühiskonna kui tervikorganismi jaoks
destruktiivne