Eutanaasia
deprimeeriv toime elutähtsaile kesknärvisüsteemi keskustele (eeskätt
hingamiskeskusele), mida rakendatakse ka siis, kui arvestada tuleb
võimaliku, kuid mitte alati tekkiva elulühendamisega peab olema lubatud.
See principium duplicis effectus ei ole samastatav kaudse eutanaasiaga -
tolle puhul on tegemist suretamisabiga, millega kaasneb elu lühenemine,
olgu see siis rohkem või vähem soovitud - , mis vastab tapmismõistes dolus
eventualisele. See pole aga principium duplicis effectus ja seetõttu on nn.
aktiivne kaudne suretamisabi (abi suremisel) sobimatu termin, hoolimata
juristi heatahtlikkusest arsti suhtes, millest samuti ei tohi mööda vaadata (4.,
lk 2375).
Õigusõpetuse kohandamine meditsiinitegelikkusega ei muuda midagi
põhimõttes, et inimelu on kõrgeim õigushüve. Seda põhimõtet on ammust
ajast toetanud ja kinnitanud Hippokratese arstieetika. (Hippokratese vandest:
annaabi.ee 
