mis asub kudedes ja rakkudes. Kasvavate taimede veevajadus ulatub 85..90 %ni. Vesi on lahusti, mille abil mineraalsed taimetoitained pääsevad taimerakkudesse.Vee osavõtul toimuvad taimedes keemilised reaktsioonid, millest tähtsaim on fotosüntees. Kulutatud veest kasutatakse taimekudede ehitamiseks ainult 0,2 %, muu osa kulub transpiratsioonile. Transpiratsioon on vee aurumine taimedest maapealsete taimeosade kaudu. Taimkattega kaetud pinna koguaurumist nimetatakse evapotranspiratsiooniks (ET). ET=T+E+I kus ET on tegelik evapotranspiratsioon, T- transpiratsioon, E- aurumine mullalt, I- aurumine taimedelt (interseptsioon). ET on on üks olulisis valgala, põllu ja muu ala veebilansi komponente. ET on võimalik määrata mõõtmise teel, arvutada otse veebilansi võrrandist või leida otse vastamate valemitega. ET mõõtmine nõuab spetsiaalseid aurumismõõtlaid. Veebilansi valemi kasutamisel on oluline ,et bilansi ülejäänud komponendid oleksid mõõdetud. ET=P-Q+S
S - sademed A - sademed, mis voolavad ära mööda maapinda (pindmine äravool) F - vesi, mis valgub sügavale maapinda (infiltratsioon) ja voolab ära põhjaveena või valgub veel sügavamale (juveniilvesi) T - taimede poolt transpiratsiooniks kasutatud vesi Uv -sademed, mis jäävad puuvõradele ja auruvad sealt tagasi UM - aurumine maapinnalt ja metsa alustaimestikult I - vesi, mis läheb taimede juurdekasvuks (kudede ehituseks) Koguaurumist Uv + UM + T nimetatakse evapotranspiratsiooniks. Kui mulla veebilanss on positiivne, on muld vaadeldaval ajavahemikul muutunud niiskemaks, kui aga lahkunud vee hulk on suurem kui juurdetulnud vee hulk, on muld muutunud kuivemaks. Kui veebilanss on pikemat aega positiivne, hakkab liigniiskus metsa kasvu pidurdama ja tekib soostumine. Maakoha veebilansist oleneb metsa kasv, kusjuures ka mets ise avaldab veebilansile olulist mõju. 6. CO2 sisaldus atmosfääris ja selle tähtsus puudele. Mets ja tuul.
seejärel aurub taimede pinnalt; 3. põhjaveed vesi satub maa alla vett kandvale kihile, kus ta edasi liigub ning toidab allikaid ja lätteid ning satub niiviisi uuesti maa peale. Vesi satub atmosfääri põhiliselt maa ja veekogude pinnalt, aga ka teistelt niisketelt pindadelt aurudes. Suur osa veest satub atmosfääri just taimede pinnalt aurudes. Aurumist ja transpiratsiooni koos nimetatakse evapotranspiratsiooniks. Veeauru õhus nimetatakse õhuniiskuseks. Atmosfääris veeaur kondenseerub tolmuosakestel ning moodustub udu ja pilved. Kui need veetilgad või jääkristallid (temp. alla 0ºC) saavutavad piisava suuruse, sajavad nad vihma või lumena alla. Kui vesi satub maa peale, võib ta edasi liikuda kahte teed. Vesi infiltreerub mulda või siis voolab mööda mulla pinda mõnda veekogusse. Kõiki veekogusid (ojad, järved, jõed, ookeanid, mered jne.) nimetatakse kokku pinnaveteks
annaabi.ee 
