EESTI KESKAEG
15.
saj lõpus on nii Tallinnas kui Riias rajatud eraldi mittesaksa jutlustajate kohad - annetustest suurkaupmeestest soovil
on rajatud kapitalid, mille eest on üleval peetud mittesaksa jutlustajad - selles spetsiifilises linnakontekstis
mittesakslased kasutati maal elavate eestlaste kohta - nende mittesaksa jutlustajate eesmärgiks oli maalt linna tulnud,
linna külastavate eestlaste evangeliseerimine. Tervikuna võib öelda, et tegelikult kirikute kui institutsioonide võrk
Liivimaal oli pigem tagasihoidlik kui võrrelda Kesk või Lääne-Euroopaga - rolli mängis maa piiratud kandevõime.
Aga ka hiline kristianiseeritud - institutsioonid vajavad arenemiseks aega. Liivimaal ei olnud ühtegi benediktlaste
kloostrit, sest selleks ajaks oli nende kloostrite loomine juba läbi. Need kaks tsitertslaste kloostrit olid Kärtne ja Padise
klooster
annaabi.ee 
