Eesti kirjanduse ajalugu I
aastal eestikeelse Piibli trükkimiseks.
Vennastekoguduse tegevus 1727-40 oli rahulik, liikumine levis hoogsalt ning nende suhted
ametliku kirikuga ja riigivõimuga hakkasid halvenema pärast 1742. aastat. Rüütelkonnad kartsid, et
liikumine sünnitab rahutusi talupoegade hulgas, samuti kardeti, et võtavad kiriku üle. Neid
süüdistati usulise sekti iseloomus, vendadest jutlustajad olevat esinend nagu pastorid,
kokkutulekutel matkiti kristlikku algkogudust, kinnised koosolekud, evangeeliumitekste kasutati
valedel päevadel, omad palved, väline vagatsemine, kõrkus ja upsakus. Mõnedes kogudustes
tekkisid ka rahutused. 1743. tegevus keelustati, 64 jälle lubatud. Vennastekogudus oli 18. sajandi
eesti talupoegade hulgas oluliseim kultuuriline nähtus. Levis kiiresti, sest kirik oli rahvale võõraks
jäänud, vennaste kokkutulekud toimusid tihedamini, peeti talupoegade juures, tundusid talupoegade
endi ettevõtmisena