Kristlus
Kirik luges
gnostitsismi ohtlikuks, võitluses õpetatud gnostikute vastu oli vaja senisest selgemalt määratleda, mis on kristlik ja
mis mitte. Sellega seoses kasvas piiskopideja usutunnistuse tähtsus. Kirik pidi otsustama, millistele raamatutele
omistada normatiivne väärtus. Algkiriku pühakiri oli Vana Testament, mida loeti kreekakeelses tõlkes.
Evangeelium levis alguses suulise pärimusena, aja jooksul muutusid järjest tähtsamaks kirja pandud
evangeeliumiraamatud. Vana Testamendi kõrval hakkas kujunema ristiusu põhiteos Uus Testament. Selle vanim
osa Pauluse kirjade kogu saavutas suure autoriteedi. Evangeeliumi raamatud nii nagu enamik teisigi Uude
testamenti võetud raamatuist on kirja pandud I sajandi jooksul. Varakristlik kirjandus ei piirdunud vaid Uue
Testamendiga. Meile tuntud evangeeliumidele lisaks ringles koguduses hulk teisigi, milles oli valitsev legendaarne
aines (nn. Apogrüüfilised evangeeliumid)