Magistritöö Hea ja kurja küsimus Carl Gustav Jungi käsitluses
unikaalset elu, millel samal ajal põhijoontes oli arhetüüpne iseloom. Sest erinevaid motiive,
sümboleid ja sündmusi, mis sarnanevad Kristusega, võib leida üle kogu maailma. Seda tuleb
mõista nii, et lugu Kristusest ei ole paljudest komponentidest meelevaldselt kokku segatud
,,kompott", vaid Kristuse elu tõepära kinnitab see, et ka mujal on sarnastest asjadest juttu.
,,Evangeeliumeis endis on tõsielulised sündmused, legendid ja müüdid kootud üheks tervikuks.
Just see annab evangeeliumeile tähenduse ja nad kaotaksid otsekohe oma tervikliku iseloomu,
kui keegi püüaks individuaalset arhetüüpsest kriitilise skalpelliga eristada." (JUNG 1977:88)
Seega on Jung otsustavalt igasuguste Bultmanni-tüüpi katsete vastu. Ta ütleb, et taoline meetod
ei sobi üldse evangeeliumide käsitlemiseks. Jung selgitab, et Kristuse puhul on tegemist
üldlevinud Kangelase arhetüübiga, mille väljendusi võib leida kõigil ajastuil. Ta selgitab, et