Parimaks kaitseks tulekahju vastu on tule käitumise tundmine, tuleohu teadvustamine enesele ning ennetavate abinõude tarvituselevõtmine. 7.1. Enne tulekahju 1. Paigalda tubadesse suitsuandurid. Kontrollida nende töökorras olekut iga kuu ja vaheta patareid kord aastas (patareide tühjenemisest annab märku ebatavaline heli). 2. Õpida ise ja juhendada oma pereliikmeid, kuidas käituda tulekahju tekkimisel ja evakueerumisel hoonest. Ametiasutustes, teenindusettevõtetes, kaubamajades jt avalikes kohtades (hoonetes) peavad olema seintele paigaldatud evakuatsiooniplaanid (igal korrusel) ning evakuatsiooniteed märgistatud turvavalgustustitega. 3. Harjutada oma pereliikmetega evakueerumist. Proovida seda teha suletud silmadega, kuna tulekahju ajal tekkib väga palju suitsu, mille tõttu ei ole võimalik midagi näha.
septembril 1920. aastal Tallinnas. 1920. aasta 17.-19. jaanuaril toimunud I Eesti linnade ja alevite esindajate kongress otsustas luua Eesti Linnade Liidu Loodi Ajutine Põhja-Balti kommitee sõjapõgenike jaoks. Komitee sõjapõgenike ja sõja tõttu kannatanute abistamise ja hoolekande organiseerimiseks Eestimaa kubermangus ja Liivimaa kubermangu põhjaosas (Saaremaa, Pärnu-, Viljandi-, Tartu-, Võrumaa ning Valga linn). Põhikiri kinnitati 23.08.1915. Abistas evakueerumisel, majutuskohtade, samuti töö ja olme organiseerimisel põgenikele jne. Keskkomiteele allusid kihelkonna- ja maakonnakomitee, mis koosnesid esimeestest, laekahoidjast ja kirjatoimetajatest ühe või kahe abiga Komiteel oli õigus pidada koosolekuid, nõupidamisi, avaldada teadaandeid, pidada läbirääkimisi riiklike- ja eraasutuste ning -isikutega; heategevuslikel eesmärkidel läbi viia korjandusi, vastu võtta annetusi, abirahasid valitsuselt ja kogukondadelt.