Keeruastmeid kasutades on võimalik loobuda vahemademest ja sellega vähendada trepi alust pinda. Keerdtrepp võtab vähe ruumi ja säästab põrandapinda, kuid sellel on raskem liikuda ja 58 sellel on raskem vedada esemeid ühelt korruselt teisele. Mida suurem on trepi siseraadius seda mugavam on seda kasutada. Trepimarsi laiust mõõdetakse risti liikumise suunaga. Evakuatsioonitrepi marsi laius on 1,2m. Trepi laiuse arvutamise aluseks on : Esimese 120 inimese jaoks on evakuatsioonipääsude summaarne minimaallaius 1200mm Laiust suurendatakse 400 mm võrra iga järgneva 60 inimese kohta Tagada tuleb minimaallaius igale evakuatsioonipääsule Evakuatsioonialalt, kus inimeste arv on kuni 60, võib ühe evakuatsioonipääsu laius olla 900mm. Minimaallaiusest sissepoole võib ulatuda: Põrandaliist, külgmise riivi serv ja käsipuu
liiv, räbu, betoon, tellised) ja krohvi abil. Joonis 2.57 Tüüpsed vahelagede lahendused (Veski 1943). Joonis 2.58 Keldrita elamute lahendusi (Jürgenson 1942). 76 2.7 Trepid ja trepikojad 2.7.1 Treppide ja trepikodade lahendused Treppide tehnilised nõuded tulenevad peamiselt kandevõime tagamisest ja evakuatsiooni korraldamisest (tuleohutusnõuded). Need nõuded on aja jooksul muutunud. Näiteks Tallinnas hakati täiendava evakuatsioonitrepi olemasolu nõudma 1890. aastatel, mis tõi kaasa muutusi ka elamute põhiplaanides: kui varem oli vaid jõuka rahva korterelamutes kaks trepikoda (nn. puhas ja must sissekäik), siis nüüd tuli ka väikekorteritega agulimajadesse paigutada lisatrepp. 1930. aastateks (RT 59 – 1932, art. 495, RT 43 – 1937, art. 386) pidid kõikjal ilma kivitrepikojata puitehitises trepid asuma nii, et iga teise või kolmanda korruse korter saaks kasutada vaba juurdepääsu kahele eraldi puittrepile (Joonis 2