Eesti ajalugu 1939-1941
rahvuskultuurist ja suruti peale rassiteooriat.
Eesti majanduse esmaülesandeks kuulutati Saksa sõjaväe ja Saksamaa
tsiviilelanikkonna varustamine ning alles teises järjekorras Eesti tarviduste rahuldamine.
Siiski osutasid Saksa võimud ulatuslikku materiaalset abi sõjakahjustuste likvideerimiseks.
Suure panuse majanduse taastamisse andis Eesti Rahva Ühisabi (ERÜ), mille peaülesandeks
oli sõjas kannatada saanud perekondade eesti hoolitsemine. Algas evakuatsioonide ja
sõjapurustuste läbi oluliselt kannatanud tööstuse üleehitamine. Seejuures päärati erilist
tähelepanu põlevkivikaevandustele ja keemiatööstusettevõtetele, mis varustasid Wehrmachti
kütusega. Arenesid ka masinaehitus, tektsiili- ning paberi- ja tselluloositööstus.
Põllumajanduses määrati igale talule kohustuslik müüginorm, mis polnud aga mõeldud
majapidamise laostamiseks, vaid võimaldas talunikel säilitada huvi tootmise laiendamise
vastu