Magistritöö Hea ja kurja küsimus Carl Gustav Jungi käsitluses
kutsub süvenedes vältimatult esile enda vastandnähtuse, on Jungil üks olulisematest
elutõdedest.
,,Esmalt tõi Jumal inkarnatsioonis esile enda hea poole, oletatavasti selleks, et luua kestvam
alus teise poole hilisemaks assimilatsiooniks." (JUNG 2002:123)
Teise poole illustreerimiseks kasutab Jung rohkesti Ilmutusraamatus ilmnevat sümboolikat.
,,Jumala Tall, muutununa deemonlikuks jääraks, ilmutab uue evangeeliumi, Evagelium
Aeternum`i mis läheb Jumala armastuse juurest otse edasi ning mille põhikomponendiks on
Jumala kartmine." (JUNG 2002:125)
Kuivõrd hea pool on eelnevalt ,,jõudu kogunud", saab vastandite ühinemine lõppeda edukalt-
hieros gamos`ega, mis Taevases Pulmas Kristuse ja Pruudi vahel aset leiab. (ibid)
Täpsustamaks Jungi seisukohti, saab need kokku võtta järgnevalt: algses mõttes sisalduvad
Jumalas nii Kurja kui Hea printsiip. Need printsiibid on tema loomuses pigem filosoofiliste