Läänemere eutrofeerumine
ja lautade ehitamiseks ning veekoguäärsete kündmata ja niitmata puhverribade
pidamiseks.
Kuid nendegi jõupingutuste potentsiaalne puhastusefekt Läänemerele jääb
piiratuks, sest suur osa põllumajandusreostusest on tegelikult vältimatu. Ka põldu
mitte väetades leostub sealt vihmade ja lumesulamisvetega toiteelemente põhja-
ja pinnavette. Nii et isegi kui põllumajanduspoliitika muudetaksegi
keskkonnasõbralikumaks, võib eutrofeerumisprobleemi vähenemist loota alles
aastakümnete pärast.
Põllumajanduse järel tähtsuselt teiseks toiteelementide allikaks on asulate
reoveed, mida EL-i riikides praegu õnneks üsna hästi puhastatakse. Ka Eesti
keskkonnaministeerium on terve taasiseseisvumisjärgse aja eurotrahvi hirmus
pingutanud eelkõige asulate reovete nõuetekohase puhastamise nimel. Suurteks
saastajateks on jäänud Peterburi ja teised Venemaa asulad, kus reovett kuigi
efektiivselt ei puhastata
annaabi.ee 
