Eesti biotoobid
Sulfiidid paiknevad veekogude põhjakihis. Kui talvel on
veekogudel jää peal, siis hakkab orgaaniline aine lagunema ning selle tagajärjel tekivad CH3 ja
H2S.
Biogeenid
N ja P ühendid ka Fe, Si ja Mn. Biogeenid on põhilisteks toitaineteks. Mida suurem on N
kogus, seda suurem on orgaanilise aine kogus vees – troofsus.
Järvevee üheks tähtsaks mõjutajaks on ka fosfori ja lämmastiku sisaldus. Kui neid kahte ainet
esineb veel liiga palju soodustab see taimestiku kasvu ja veekogu võib eutrofeeruda.
Vesi peab sisaldama ka piisavalt hapnikku. Vees olev hapnik on pärit õhust ning
veetaimedest. Kõik organismid, ka taimed, kasutavad hapnikku hingamiseks. Palju hapnikku
kulub surnud organismide jäänuste lagundamiseks. Kõige rohkem hapnikku ja valgust on
veekogu pindmises kihis. Sügavamale liikudes jääb seda järjest vähemaks. Sügavate
veekogude põhjas pole ei hapnikku ega ka valgust.
9. Läänemeri.
9.1. Läänemere osad, paiknemisest tingitud iseärasused.
annaabi.ee 
