Keskkonna hapestumine
muld hapestub. Aeglaselt murenevad kivimid, nagu graniit, ei pidurda hapestumist. Nii on see
Soomes ja Skandinaavias. Parem puhverdusvõime on aladel kus aluspõhjaks on kergesti
murenev, paks kivimikiht. Eriti hästi puhverdavad mullad, mis sisaldavad kaltsiumkarbonaati.
6
Kui sellistele muldadele sadeneb rohkesti H+-ioone, vabanevad toitekatioonid, mis
eutraliseerivad happelise depositsiooni kahjulikku mõju.
Tundlikumad alad asuvad Skandinaavias, Suurbritannias ja Saksamaa pohjaosas.(P.Anttila
1996)
Happesademed mõjutavad ka järvi.
Happesademed on hävitanud maailmselt üle 1600 järve. Järvedes, mis on happevihmade poolt
saastatud, jäävad ellu vaid tugevaimad liigid. Kalad surevad, ja nii kaob lindude peamine
toiduallikas. Samuti võivad linnu surra süües toksilisi kalu ja putukaid. Happevihmad võivad