Eutanaasia
võibolla seda ikka edasi väidab, kui me ka pärast hoolsat relevantset
moraalihinnangute vaagimist oleme jõudnud otsusele, et meie toimimine ei
ole vale (4., lk 2382-2383).
Ka ülaltoodud looduse õnnetusjuhtumit arvestades on eutanaasia
legaliseerimine ikkagi vale. Sellel oleksid ühiskonnale ohtlikud tagajärjed.
Väike rõhunihe võib mõistest "pole eluväärt" teha "ühiskondlikult
ebaproduktiivse" või "rassiliselt või ideoloogiliselt ebasoovitava".
Eutanaasiaarutelu raames on kaalutlused elukvaliteedist ohtlikud, sest
sellega kaasub "eluvääriva" ja "elu mittevääriva" võrdlemine (4., lk 2383).
Eriti kriitiliselt mõistab Stellamor hukka ettekäänded, kus tehakse juttu
suurtest kulutustest, mis lähevad "defensiiveetikale" surma ja suremise asjus,
millega mõeldakse mõistagi eutanaasiakeeldu. Mitmed arvustused näitavad,
et tihti kulub inimese viimastele elukuudele kolmandik kõigist temale elu
jooksul tehtud tervishoiukulutustest