Surmanuhtlus poolt või vastu
Kuid nüüd, suure humanismi ja sallimuse ajastul
on kurjategija muudetud pühaks ja temast hoolitakse kohati rohkem kui ohvritest. Mõrvareid,
kriminaale üldse koheldakse uskumatu leebusega. Neil on riiklikud või palgatud kaitsjad.
Samal ajal vaene ohver peab ise oma hädaga toime tulema. Tapjat, kes on võtnud perelt toitja,
peetakse vanglas ülal maksumaksja rahade eest: tal on soe söök, sportimis võimalused ja
muud mugavused, mida pole paljudel Eesti korralikel tööinimestelgi. Eurovangla on mugav
koht, see ei ole nõukogude vanglaga võrreldavgi. Paljudel vangidel ongi vanglas mugavam
elu, kui neil oleks vabaduses. See kõik ei ole aga normaalne ega oma mingit seost
õigusemõistmise põhimõtetega.
Kurjategijale määratakse lihtne pääsetee - vanglakaristus. Arvan, et vanglakaristus või tühine
rahatrahv on kurjategijale liiga kerge karistus. Seega olen mina surmanuhtluse poolt. Inimene,
kes on võtnud teiselt elu, väärib sama