Raha ja inflatsioon
Fisheri efekt kehtiks täielikult vaid siis, kui inflatsioonimäär ei mõjutaks tarbimisvajadust
ja investeerimise piirefektiivsust ning kui inimesed arvestaksid inflatsioonimäära õigesti
ette, mis on aga võimatu. Empiirilised uurimused näitavad, et seos intressimäära ja
inflatsioonitaseme vahel ei ole väga range ja reaalsed intressimäärad ei ole kõikides
riikides kaugeltki võrdsed (Zirnask. Raha, pangad ja ..., lk.142)
Sellest ajast peale, kui valitsused ei saa kontrollida eurovaluutaturu intressimäärasid, on
oodatavad intressimäärade erinevused vähenenud. Valitsustel on rohkem kontrolli
kodumaiste intressimäärade üle, vähemalt lühiajaliselt, seetõttu võib reaalne intressimäär
olla väiksem kui välismaal, kuid seda lõpmatuseni hoida pole võimalik.
1.4. Ostujõu pariteedi teooria (seos 3)
Ostujõu pariteedi teooria (purshasing power parity, PPP) oli esmakordselt pakutud
Rootsi majandusteadlase Gustav Cassel'i poolt (1918). Tänapäeval see on enimlevinud
annaabi.ee 
