Lapsed, kelle vanemad on ära
Laps võib teha seda, mida hing ihkab vaid
teatud piirini ning piirid peab paika panema lapsevanem.
Vanemate lahkumine välisriiki on üldiselt olnud hädavajalik, n.ö
viimane õlekõrs. Pere on vaja toita, lapsed kooli saata ning maksud ära
maksta. See aga ei tähenda, et oma lapse võib pelgalt usalduse alusel
kaugele maha jätta. Muidugi kindlustab see lastele endile parema elu
ja hariduse, kuid ometi peab leiduma parem lahendus. Noored ei saa
omapead hakkama. Maha jäetud laste, nn. eurovaeslaste probleem on
tõsine ning sellele ei pöörata piisavalt palju tähelepanu. Sellist
olukorda, kus lapsed on ühes riigis ja vanemad teises, ei tohiks üldsegi
tekitada. Tõsiselt peaks kaaluma teisi variante, näiteks parem oleks
kolida koos lastega võõrriiki. Iseenesest tulenevalt, kaasneb ka sellega
probleeme. Kooli ja elukeskkonna vahetus, uus keel ja uued sõbrad,
aga kindlasti on see parem variant kui kasvada üksi nelja seina vahel.