Arved Viirlaid
auahnusest. Et ta kuulsusest ei hooli, näitab ju aurahast loobuminegi.
Pettumus kodumaas, mida ta eest külastades tundis, õigupoolest nördimus riigi juhtisikute
omakasu ja printsiibituse pärast, ei lase aatelisel Viirlaidil end "siduda nende poolt
jagatud auga". Meie ajal ja meie riigis, mil kompromissivalmidust nimetatakse
kohanemiseks ja ideaalide hülgamist reaalpoliitikaks, näib Viirlaidi-sugune muidugi
anakronismina. Sõnad isamaa ja rahvus on esiotsa lihtsalt vanamoelised, eurotuhinas
muutuvad nad varem või hiljem nagunii tarbetuks. Saati siis rahvuslikud ideaalid ja
nende kandja.
Kuigi Viirlaid kuulub tõlgituimate eesti kirjanike hulka, on seda kummastavam, et ta ei
ole paigutunud Eesti kirjanduspilti isegi mitte kauaaegse Eesti PEN-klubi esimehena.
Arved Viirlaid
1922
Martin Säde
Eüa07
annaabi.ee 
