eranditega järgivad piirid pinnavee isoterme, kuna põhifaktor on temperatuur. Sealjuures on kindlasti oluline kinnitumiseks vajaliku substraadi olemasolu; kui see puudub, ei piisa sobivast temperatuurist. Liik peab piirduma kindla isotermiga, sest kõrgemal või madalamal esineb (a)nn. letaalne piir, mis ei tohi ületada taluvuspiiri kõige raskemal eluetapil. 2. (b)paljunemispiir, näit. seksuaalne paljunemine mikrotallusel või makrotalluse kujunemise algus mikrotallusest. Eristatakse : eurotermsed (eurythermal) liigid laia temp taluvusega, stenotermsed liigid (stenothermal) kitsas temp taluvus. On küllalt näiteid, mis näitavad, kuidas liigi leviku piirid langevad kokku tema temp taluvuse piiridega. Vetikate levik maailmameres on tihedalt seotud paleogeograafiaga, st. bentilise floora ajaloolise väljakujunemisega. Kokkuvõtvalt tuleb välja tuua järgmisi jooni: 1.) Kogu laial troopika-alal on 5
6. Külm parasvööde, subantarktika (5 a/r) soolasemaid- 36-39 promilli, tugev lõunapoolkeral auramine). Vahemeres umbes 1000 7. Polaarvööde Antarktika liiki vetikaid. Hästi läbipaistev vesi, · Isoterm paljude aastate keskmine liigirikas. Õistaimi on ka suhteliselt veetemperatuur igas kuus. palju. Zostera (z-le kriips juurde) · eurotermsed liigid laia (ka Läänemeres), Posidonia temp taluvusega, (lõunapoolsemates)- õistaimed. · stenotermsed liigid Must, Kaspia (12-13 promilli), kitsas temp taluvus. Araali meri (seda vett seal kasutati · Arktika vetikaid pole palju. 4-6 puuvilla niisutamiseks, suht jäävaba nädalat aastas on kõige hävinud nö)
annaabi.ee 
