probleeme valitsusega. Põhiseaduse ja seaduste järgimist kontrollib õiguskantsler, riigi majandusega tegeleb riigikontroll ning julgeoleku jaoks on kaitse politsei, et poliitikud ei korraldaks riiki ümber ainult enda käe järgi. Inimesi ei vaadata demokraatlikus riigis imelikult ega sunnita teda seda usku kummardama, mida on protsentuaalselt selles riigis kõige rohkem. Meil ei tehta vahet, kas inimene on negriidsest, europiidsest või mongoliidsest rassist - kõiki võetakse kui ühesuguseid inimesi, kes siia ilma on loodud. Kõõrdis silmaga ei vaadata ka nn.vaeste inimeste peale, sest meie ühiskonnas on inimestel endaga nii palju tegemist, et viimasel ajal ei panda seda tähelegi. Inimesed võivad igal ajal, igal pool avaldada oma arvamust - keegi ei kontrolli neid, kas nad häbistavad valitsust või ei ning neid ei karistata selle pärast. Kõik võivad korraldada miitinguid ja meeleavaldusi
vahele, kuid võib idapoolsematel aladel olla vähem kui 750 mm ja läänepoolsematel aladel ületada 1500 mm. Mägisematel aladel on aasta keskmine sademete hulk üle 2000 mm. Rahvaarv Seisuga 2010 (juuli) elas Iirimaal 4,622,917 inimest. Iirimaa on 119. kohal maailma riikide reastatuse tabelis rahvaarvu alusel. Kuna iirimaa rahvaarv jääb siiski alla paarikümne miljoni, nimetatakse riiki siiski väikeriigiks. Rass Iirlased on europiidsest rassist. Riigikeel Iirlaste riigi keel on iiri keel ja inglise keel. Usk Iiri põhiseadus tagab kõigile kodanikele südametunnistuse- ja usuvabaduse. Iiri riik Iiri pealinn on dublin. Iiri pindala on 70 280 km2. Rahvastiku tihedus 63,3 in/km2. Euroopa Liiduga ühinemise aasta: 1973 Poliitiline süsteem: vabariik Pealinn: Dublin Üldpindala: 70 000 km² Rahvaarv: 4,5 miljonit Rahaühik: euro Haldusjaotus Poliitiliselt on Iirimaa saar jaotatud kahe riigi vahel:
miitinguid ja meeleavaldusi. Kodanikud võivad Eestis avaldada oma arvamust nii, et keegi ei saaks öelda, et see on õige või vale see on iga inimese isiklik arvamus ja tema näeb seda asja omast vaatepunktist. Kui keegi meile peaks nn. sõnad suhu panema, siis ei saaks seda demokraatiaks nimetada. Inimesi ei vaadata demokraatlikus riigis imelikult ega sunnita teda seda usku kummardama, mida on protsentuaalselt selles riigis kõige rohkem. Meil ei tehta vahet, kas inimene on negriidsest, europiidsest või mongoliidsest rassist - kõiki võetakse kui ühesuguseid inimesi, kes siia ilma on loodud. Kõõrdis silmaga ei vaadata ka nn.vaeste inimeste peale, sest meie ühiskonnas on inimestel endaga nii palju tegemist, et viimasel ajal ei panda seda tähelegi. Tänapäeva ühiskond mõjutab ka kultuurilisi erinevusi - käiakse riides oma lemmikstiilis, järgitakse omi rahvuslike või lemmik traditsioone. Demokraatlikus riigis ei tulda ütlema, et üks või teine asi on vale
annaabi.ee 
