Bütsants ja Vena-Vene riik (Keskaeg)
Rahvastiku koosseisult oli Bütsants väga kirev riik. Lisaks põhirahvale,
kreeklastele, elasid siin paljude teistegi rahvuste esindajad. Kõiki keisri alamaid,
vaatamata nende rahuslikule päritolule, nimetati romealasteks. Bütsantsi
kodanikele sisendati, et nad on jumala poolt valitud rahvas ja on seetõttu teistest
üle. Seetõttu olid bütsantslased sageli kõrge enesehinnanguga ja naaberrahvaid
nad koguni alavääristasid. Ajaloolased kinnitavad, et Bütsantslased olid teitest
Euroopamaadest tunduvalt jõuakamad. Bütsantslastel oli koguni nii palju
teravilja, et seda jätkus ka väljaveoks. Bütsants võttis üle ka teiste maade
traditsioone, sealhulgas Idamaade omi. Üldjuhul olid Bütsantsi suhted muu
maailmaga head, kuigi LääneEuroopa feodaalid pidasid bütsantslasi sageli liiga
peeneks ja ebamehelikuks. Bütsantsi arvates olid LääneRooma feodaalid aga
sõjakad barbarid. (lk 50)
6. Bütsantsi kultuur
annaabi.ee 
