kõvad (O, P, Q), kõvad (R, S), väga kõvad (T) ja eriti kõvad (V). Õigesti valitud lihvimiskäi peab olema iseterituv (osaliselt või täielikult). Iseteritumise all mõistetakse nähtust, kus väljapudenenud nürinenud terade asemel ulatuvad lihvimiskäia pinnale uued teravad terad, millised jätkavad lõikamist. Kui lihvimiskäi on liiga kõva antud metalli töötlemiseks, siis käi «rasvub», liiga pehme käi aga kulub kiiresti. Lõikematerjalid (tähistus Euronormi EN 847-1 järele) SP Legeeritud tööriistateras HL Kõrglegeeeritud tööriistateras HS Kõrglegeeritud kiirlõike teras HW Katmata kõvasulam-teras HC Kaetud kõvasulam-teras ST Stelliit DP Polükristalliline teemant (tehisteemant) Terituspingid Terituspingid on ette nähtud mitmesuguste tööriistade teritamiseks abrasiivketastega. Need liigitatakse universaal- ja eripinkideks. Esimestel neist teritatakse igat liiki tööriistu, teistel aga ainult üht kindlat liiki tööriistu.
9. Dünaamikategur Projekteerimise alused 77 (1) Käesolevas normieelnõus käsitletakse dünaamilist tuulekoormust kvaasistaatilisena. Tuulekoormuse dünaamilist mõju väljendatakse dünaamikateguriga cd, mille suurus sõltub konstruktsiooni materjalist ja mõõtmetest. ... (2) Käesolevas normieelnõus vaadeldakse ainult dünaamikateguri määramise lihtsustatud meetodit (täpsustatud meetod on antud vastava euronormi - ENV 1991-2-4 lisas B). Lihtsustatud meetodiga võib dünaamikategurit hinnata · hoonetele ja korstendele kõrgusega kuni 200 m kui cd < 1; · maantee ja raudteesildadele maks. avaga alla 200 m kui cd < 1; · jalakäijasildadele maks. avaga alla 30 m kui cd < 1. Meie vaatleme ainult hoonete dünaamikateguri hindamist. (Normieelnõus on toodud ka mõningaid andmeid korstende ja sildade jaoks. Mastide tuulekoormuse dünaamikateguri arvutuseeskirjad on toodud mastide projekteerimisnormis jne