Euroopa Liidu eksamikonspekt
keeles), kirjeldab üsna lähedalt seda, millele riigijärgne demokraatia
viitab ja kuidas nimetada ning selgitada seda riigikorda, milles selline demokraatia toimib. Schmitteri sõnul
vahelduksid condominio (edaspidi ’ühisomand’) süsteemis territoriaalsed ja funktsionaalsed tarbijad. Ühelaadse
Euroopa, tunnustatud ja piiritletud riigipiiridega, asemel oleks mitu erinevat Euroopat: kaubavahetuse Euroopa,
energia Euroopa, keskkonda kaitsev Euroopa jne. Ühe ’eurokraatia’ asemel oleks mitu regionaalset
institutsiooni, kes autonoomselt lahendaksid ühiseid murekohti. Majoritaarne poliitika ei oleks selles süsteemis
demokraatia võtmekoht ning parlamendid peaksid oma võimu jagama mitme, sageli väga mõjuka, mitte-
majoritaarse institutsiooniga. Avalik ruum taolises süsteemis oleks killustunud ja nõrk, puuduks mõni
domineeriv rahvuslik identiteet, ethos ja demos, Zielonka sõnul meenutab taoline süsteem oma loomuses
midagi keskaegset.