rahatäht muutub. Aga ei, minu jaoks on euro tulek suur asi ja minul võtab harjumine siiani aega. Paratamatult arvutan summat ümber ning alles siis saan aru kui palju teatud toode maksab. Teatavasti arvutavad meie naabrid soomlased aga ka sakslased siiamaani eurod vanasse vääringusse ümber. Tegelikult võtab harjumine palju kauem aega. Ümberarvutamine kroonideks annab mulle teada, kas toode, mida osta tahan on kallis või mitte. Siinkohal tooksin näite erasektori kiusatuse eurohindade ümardamisega lisatulu teenida. Arvan, et ,,Euro hinda ei tõsta!" kampaania ei toiminud, sest paljud firmad tõstsid euro tulekust kuuldes kohe hindasid, et katta euro kasutuselevõtmisega seotud kulud. Lisaks sellele on keeruline 15,6466ga tehete tegemine. Poes võib selle tõttu üpriski palju aega kuluda. Julgelt tuleks kasutada eurokalkulaatorit, et kauplustes ostmisel oma rahakulutamist kontrolli all hoida. Arvan, et kalkulaatorit tuleks tõesti kasutada, sest nii on kiirem ja täpsem
Kas 25-sentimeetrine ~ 25sentimeetrine lõik on lühemalt ,,25-cm-ne lõik"? Ei, see on 25 cm lõik. Võib kirjutada nii §-ga 89 (käändelõpp on paragrahvimärgi järel) kui ka § 89-ga (käändelõpp on arvu järel). Kui hinna täis- või kümnendosa on null, võib hinnasildil kasutada selle asemel mõttekriipsu, nt 12. (= 12 eurot), .25 (= 25 senti). Jooksvas tekstis olgu kriipsu asemel sõna (euro, sent) või lühend, nt 12 eurot ~ 12 , 25 senti ~ 25 s. Eurohindade kirjutamist on selgitanud Maire Raadik aadressil http://keeleabi.eki.ee/index.php?leht=8&id=175 ja raamatus ,,Väikesed tarbetekstid" (lk 5759). Õige on 11 meetri jooks, mitte sidekriipsuga ,,11-meetri jooks". Kirjutage avame 4. detsembril (mitte ,,4.-ndal detsembril"). Kirjutage 50. eluaastani (punktiga).