Finantsturu tekkimine ja funktsioonid
Tavaliselt makstakse intressi või
kupongi kaks korda aastas. Diskontovõlakirja puhul intressi ei maksta, võlakiri müüakse
lihtsalt nimiväärtusest odavama hinnaga. Tagasi ostetakse aga kallimalt. Võib ka öelda, et
intressiks on nominaalhinna ja müügihinna vahe. Muutuva intressimaksetega võlakirjade
puhul pole intress fikseeritud, vaid sõltuv teatavatest teguritest, milleks enamasti on
baasintressimäär, näiteks eurotsoonis seotakse intress Euroboriga (näiteks: 6 kuu Euribor +
2,5%). Selliseid võlakirju nimetatakse ka ujuva intressimääraga võlakirjadeks ehk floater
´iteks. Lisaks ettevõtetele võivad võlakirju välja lasta ka riik ja linna või omavalitsus. Neid
nimetatakse siis käibelelaskja järgi vastavalt riigivõlakirjadeks või munitsipaalvõlakirjadeks
ning kommertsvõlakirjadeks. Riiklikudvõlakirjad on üks riigi rahaliste vahendite hankimise
meetodeid
annaabi.ee 
