Ohtu mõis
abiellumist 1711 aastal G. Krämeri lese Mariaga.
Arvatavasti panditi Ohtu 1725.a paiku Harpede perekonnale. On
teada, et G. Krämeri 1717 aastal surnud tütar Anna Margaretha
oli abielus Otto Wilhelm von Harpega (+1739). Viimaselt päris
valduse ta poeg Otto Johann (+1761), kelle lese Anna Katharina
surma järel müüsid pärijad mõisa 24.6.1775. Christoph Heinrich
von Kursellile. Harpedest on Ohtuga seoses teada veel nii palju,
et üks tolleaegne mõisaproua, nimelt Euprhosyne Elisabeth von
Harpe oli tuntud kroonikakirjutaja Ch. Kelchi tütar; tema ühest
pojast tuli Tallinna Iinnapea, teisest Toomkiriku praost.
ARHITEKTUUR .
OHTU JA TEMA AJASTU
Ohtu näol on tegemist ühe kunstiväärtuslikuma
mõisaansambliga kogu vabariigis. Siinne mõisasüda on
sündinud põhiosas 18.saj. 60.70. aastate vahetuse paiku ja
sellisena hilisbarokliku stiilisuuna tüüpilisemaid näiteid. Teatud
tugipunktiks dateeringu täpsustamisel on talli tuulelipul leiduv
annaabi.ee 
