"Mässav inimene" A. Camus
Seega mõrv, mis tuleneb vihast, on õigustamatu,
mässu puhul aga viimane abivahend sundimaks ülemvõimu taanduma. Rääkida võib üksikutest
ohvritest õilsa eesmärgi nimel, mille algne idee ei olnud kedagi tappa.
Mässaja leiab, et tal on milleski õigus, et tema elusse on sisse tungitud liigse juhendamise
või käskimisega. Ta ütleb ei, kuid ei anna alla, ta mässab, hakkab vastu üritab oma elu
parandada. Mässaja sovib elada oma tahte järgi, kuna on tüdinenud eelnevast eukorraldusest.
Mässaja on minu meelest inimene, kes muudab elu. Tänu temale on elu ja elukorraldus pidevas
muutumises.
,,Vastuhakust sünnib teadlikuks saamine, nii ähmane kui see ka poleks: äkiline ehmatav
äratundmine, et inimeses on midagi, millega ta võib end olgu või hetkeks samastada. Mitte
kunagi varem ei olnud mässaja seesugust samastumist tõeliselt kogenud. Enne vastuhakkamist
kannatas ori välja kõik talle esitatud nõudmised. Sageli täitis ta kuulekalt korraldus, mis