Vee Zooloogia
36. Karpide (Bivalvia) põhirühmad Eesti vetes, nende sigimise erinevusi,
näiteid
Läänemeres elavaid riimveevorme:
Macoma baltica, Cerastoderma lamarcki, Mya arenaria, Mytilus edulis
Suuri mageveekarpe:
Perekond jõekarp (Unio), järvekarbid (Anodonta ja Pseudanodonta), ebapärlikarp
(Margaritifera), rändkarp (Dreissena)
Väikesi mageveekarpe:
Keraskarplased (Sphaerium, Musculium, Amesoda), herneskarplased (Pisidium,
Euglesa, Neopisidium)
Kokku Eestis umbes 60 liiki
Meres elavatel karpidel toimub viljastamine vees, tekib vastne- trohhofoor ja veeliger.
Magevees elavatel karpidel liiguvad isase vette heidetud sugurakud emase sisemusse
(sissehingatava vee kaudu) areng toimub emasloomas, vastne puudub, järglased
meenutavad väikesi täiskasvanud karpe. Järvekarbi glohhidid (emast väljunud
pisikesed karbid) nugivad mõned nädalad pärast emakarbist vabanemist kaladel, et