AY Kungla Eugeenika Selts
teaduskoolkondi ning üldine saksa teaduse mõju /.../) või saabunud vaikiva olekuga, on
praegu veel vara öelda," nendib ajaloolane.
Eugeenika areng Eestis oli pidev kuni iseseisvusaja lõpuni. Eestist sai üks väheseid maailma
riike, kus võeti vastu steriliseerimise seadus. (Kalling, ,,Karskustöö...")
EUGEENIKA ARSTIDE KOOLITAMISEL TARTU ÜLIKOOLIS
Seltsi mõju ja tema tegevuse üldist aktsepteerimist näitab veel asjaolu, et riik pidas vajalikuks
eugeenikaalase hariduse andmist. Vaid aasta enne vabariigi surma, aastal 1939 loodi TÜ
7
juurde eugeenika instituut, see oli nii kui steriliseerimisseaduski eugeenika seltsi ideede ja
tegevuse otsene tulemus. Näiteks alustas eugeenika selts arstide õpinguid toetama kohe pärast
asutamist - alates 1926. a finantseerisid eugeenikud aastas ühte arstiteaduskonna auhinnatööd.