biootilisi faktoreid, ärasöömist loomade poolt (grazing) ja konkurentsi liikide 1 vahel. Need kaks viimast on kohaliku tähtsusega, mingis kindlas paigas võivad mängida tähtsat osa. Maailmameres loendatakse kokku umbes 8000 liiki makrovetikaid e. suurvetikaid ja ainult umbes 50 liiki õistaimi. nende maksimaalseks sügavuspiiriks loetakse 70 m. Seda ala maailma ookeanis, kus esineb fütobentos, nimetatakse eufootiliseks vööndiks (euphotic zone)--see on piirkond, kuhu ulatuv valgus on küllaldane,et võimaldada autotroofsete (fotosünteesivate) taimede elutegevust. Eufootilise vööndi alumist piiri nimetatakse kompensatsiooni sügavuseks, see asub väga selgeveelistel ookeanialadel200 (maks. 270) m sügavusel, st. sellisele sügavusele ulatuvad vetikad. Maailmamere mõõtmeid arvestades võime öelda, et makrofütobentos on koondunud kitsale rannaribale (litoraali).
· Fütoplanktonil ilmnevad ajalised- suurvetikaid ja ainult umbes 50 liiki ruumilised muutused ööpäevas õistaimi, nende maksimaalseks vetikarakkude paljunemise kiiruses, sügavuspiiriks loetakse 70 m. fotosünteesi aktiivsuses ja · Seda ala maailma ookeanis, kus organismide vertikaalses esineb fütobentos, nimetatakse migratsioonis, päeval pinnakihi eufootiliseks vööndiks--see on lähedale, öösel sügavamale. Nähtus piirkond, kuhu ulatuv valgus on hõlmab nii liikumisvõimelisi kui ka küllaldane, et võimaldada liikumisvõimetuid liike. Viimasel autotroofsete (fotosünteesivate) puhul on nende vertikaalne taimede elutegevust. Eufootilise liikumine seotud gaasivakuoolide vööndi alumist piiri nimetatakse
tagajrjel, H2S on enamikule veeorganismidest toksiline. - Lmmastik: esineb vees ammooniumioonina (NH4+), nitrit- ja nitraatioonina (N02 ja NO3-) Fosfor: fosfaadid (PO43-) meredes 0.001-0.1 mg/l, magevees ca 0.2 mg/l, ldfosfori kontsentratsioon 0.03-1.5 mg/l 3. Morfoloogilised parameetrid: sgavus, hoovused, sisse-ja vljavool 2. Keskkonnategurite vertikaalsed gradiendid veekogus Valgusgradient: lemist veekihti, kus valgustatus on suurem kui 1% pinnalelangevast, nimetatakse eufootiliseks kihiks. Selles veekihis toimub fotosntees. Temperatuurigradient: jrvedes tekib vee soojenemisel kihistumine-epilimnion, mis on lemine lbisegunenud veekiht ja hpolimnion, madalama temperatuuriga segunemisele mitteallutatud veekiht. Epilimnioni ja hpolimnioni eraldab temperatuuri hppekiht e termokliin. Sarnane vertikaalne temperatuurigradient on ka meredes. Hapnikugradient: kihistunud veekogus on epilimnion krgema hapniku kontsentratsiooniga kui hpolimnion. 3. Pelaagiline aineringe
annaabi.ee 
