Eutanaasia
ja ilmselt ka aktiivset kaudset eutanaasiat) võib vaadelda meditsiiniliste
vahenditena väärika surma tagamiseks (3., lk 1821).
Aktiivset eutanaasiat põhjendava argumendina on kirjeldatud olukorda, kus
kõigist meditsiinilistest abinõudest ja inimlikust abist hoolimata ei suuda
patsient ees ootava surmaga toime tulla. Mõnes mõttes teise äärmusena tuleb
kõne alla olukord, kus patsient aktiivset eutanaasiat soovides niihästi tahab
vältida piinarikast agooniat kui ka kujutleb eufoorselt suremist kauni
hetkena. Seesugune surma glorifitseerimine toetub rohketele kirjeldustele,
mis pärinevad kliinilise surma staadiumis olnud ja sealt tagasi toodud
inimestelt. Sellele nähtusele on suuresti rajatud ka aktiivset eutanaasiat
pooldavate liikumiste argumendid. Tõenäoliselt ei ole alust kahelda kõigi
nende kirjelduste siiruses, kuid ometi peitub siin teatud oht tekitada inimeses
illusioone ning mõjutada teda astuma fataalset sammu - mitte selleks, et
annaabi.ee 
