armukeseks hetäär Thaïs; 324 e.Kr. pärslastega abiellumise kampaania käigus sai pärslanna; hiljem oli ta abikaasaks ühe teise diadohhi tütar Eurudiki; neljas naine oli makedoonlanna Berenike) 283-246 e.Kr. Ptolemaios II Philadelphos (Ptolemaios I ja Berenike poeg; abiellus esiteks Lysimachose tütrega; teiseks naiseks võttis oma õe Arsinoe II). 246-221 e.Kr. Ptolemaios III Euergetes (Ptolemaios II ja ta esimese naise poeg; abiellus Kyrene (tänases Liibüas) printsessi Berenike II-ga, kes oli tapnud oma esimese mehe, sest too oli saanud Berenike II ema armukeseks). 221-203 e.Kr. Ptolemaios IV Philopator (Ptolemaios III ja Berenike II poeg; tema abikaasaks sai ta õde Arsinoe III). 203-181 e.Kr. Ptolemaios V Epiphanes (Ptolemaios IV ja Arsinoe III poeg; abiellus Süüria valitseja Antiochos III tütre Kleopatraga).
rannikualast (Koile-Süüria), Küpros ja mitmed Egeuse saared. Egeusel püüdsid Ptolemaiosed nõrgestada Makedoonia Antigoniidide positsioone ja toetasid seetõttu Kreeka linnriike nende iseseisvuspüüdlustes. Ptolemaiosed võisid kindlalt loota oma liitlasele Rhodosele. Koile-Süüria pärast tuli Ptolemaiostel pidada Seleukiidide vastu mitu nn Süüria sõda. Suurim edu saatis neid kolmandas Süüria sõjas (246 241), mille käigus Ptolemaios III Euergetes (Heategija; 246 221) kasutas ära troonivõitluse Seleukiidide vahel, vallutas Antiookia sadama Seleukeia Orontese jõel ja tungis kaugele Mesopotaamiasse. Neljandas Süüria sõjas (219 211) mobiliseeris Ptolemaios IV Philopater (Isaarmastaja; 221 205) esmakordselt armeesse suurema hulga egiptlasi ja purustas Seleukiidide väe 217. a. Raphia lahingus Lõuna-Palestiinas. Paraku ei võimaldanud ülestõus riigi lõunaosas, millele võis aidata kaasa egiptlaste sõjateenistusest
annaabi.ee 
